Täna siis pisut kurvem päev - mikroskoopilisena saabunud Chromatus läks täna parematele jahimaadele.
Eelmisel nädalal oli tal miskipärast bad-moult, mille tagajärjel osad ta jalad deformeerusid. Hiljem, kui teda lähemalt uurima hakkasin, nägin, et ka üks "kihvadest"? - oli poole väiksem, kui teine. Seega ei saanud ta ka süüa...
Esimene kaotus on siis nüüd käes, kuid nagu xtro kord ütles - kurat teab, mis temaga juhtus....
Sunday, September 25, 2011
Friday, August 5, 2011
Pulchripes'e update
Pulchripes, kellel DS-i kahtlustasin, kestus 15.07 - ei ütleks, et ta nüüd palju suurem on aga eks see on see aeglase kasvuga liigi värk.
Peale kestumist mingit kahtlast "värinat" enam olnud ei ole ja loom näeb visuaalselt väga hea välja. Ära süüakse kõik mis ette antakse :D
Uus oodatav ports Saksamaalt
15.08.2011 Kõik oodatud jõudsid peale nädalast roadtrip'i ilusti kohale :)
Ilmad on pisut jahedamaks läinud ja otsustasime xtroga veel ühe tellimuse teele panna. Sel korral peaks mulle kohale tulema:
Brachypelma Albiceps
Thrixopelma Ockerti
Nandu Chromatus
ja Pterinochilus Murinus e. OBT
Avicularia Versicolor
ja eneseületuseks üks pokey :)
Poecilotheria Regalis
Ilmad on pisut jahedamaks läinud ja otsustasime xtroga veel ühe tellimuse teele panna. Sel korral peaks mulle kohale tulema:
Brachypelma Albiceps
Thrixopelma Ockerti
Nandu Chromatus
ja Pterinochilus Murinus e. OBT
Avicularia Versicolor
ja eneseületuseks üks pokey :)
Poecilotheria Regalis
Tuesday, June 14, 2011
Grammostola pulchripes ja DS hirm
*Nüüdseks 4x kestunud peale saabumistEile (13.06) saabus peale kuue päeva pikkust teekonda siis G-Pulchripes koju. Isend määramata "juvenile", kehaga 2cm kanti.
Esimene murettekitav märk paistis läbi karbikaane - salfakas, millesse loom pakitud, oli hallitama linud - teada on, et hallitus on tarantlitele surmav :(
Võtsin pisikese karbist välja ja üllataval kombel oli ta täie tervise juures - ülimalt sõbralik loomake, kes rahumeeli käe peal jalutab.
Ühel hetkel püüdsin teda korraks tagasi karpi panna ja siis nägin ehmatavat vaatepilti - ta jalad välkusid murdosa sekunditega - segu nagu mingist pesemise-tõmblemise-trummerdamise kompotist. Ehmusin täiega..
Hiljem hakkasin youtubest erinevaid videosid dyskenetic syndrome kohta vaatama ja olen siiani 50/50 teadmatuses, kas loom on hallitusest bakteri saanud või oli tegu pigem stressi ja vedelikupuudusega. Enda eluruumis käitub tavaliselt ja ei tõmble, seega nagu ei teagi mida arvata.. Paljudel videodel oli näha, kuidas loom puudutades lausa paanikasse läheb ja kontrollimatult tõmblema hakkab - minu pisike "Vale" õnnek nii ei tee.. Lootus on ka see, et kestumisega ta sellest paraneb - seega tuleb ta kiiresti üle toita ja pöidlaid hoida.
See, kas ta nüüd on sündroomiga või ei, ei muuda teda vähem väärtuslikuks - päevaga sain aru sellest, et pulchripes on isend, kes mul ALATI olemas peab olema :)
Dyskenetic Syndrome
Monday, June 6, 2011
Kolmanda ringi punakõrv.
Selline loomake sai siis toodud kiirkäiguga Tartust. Täitsa müstika, kuidas inimesed suhtuvad oma loomadesse ja neid puudutavasse. Ega ma ise samuti sellest loomast suurt midagi ei teadnud aga kui oli juba selge, et selline majja tuleb, oli abiks google. Senini ei olnud loomal ei mingeid eluks vajalikke tingimusi. Saareke, mis punakõrvale on väga vajalik, oli ehitatud tellistest ja oli seega 24/7 varisemisohus. Loomal ei olnud ei soojendus- ega UV lampi - ei korralikku filtrit - ei midagi.
Loom ise on algselt pärit Hiiumaalt, kus ta aga akvaariumi purunedes uut kodu vajas. Selle leidis ta Tartust. Mõnes mõttes muidugi respect, et otsiti uus kodu, mitte ei visatud looma kurat-teab-kuhu.
Ära ta siis sai Tartust igatahes toodud - pakuti kaasa ka "über-saart" aga sellest sai viisakalt keeldutud!
Õhtul sai kilps koos akvaga (200L) püsti pandud alles vastu ööd ja seega läks vett sisse niipalju, et ta ujuda saaks kuid samas veest välja ulatuks.
Järgmisel päeval sai võetu kaks prussi, kahed nurgad, vana kapi hinged, vana liivahiirte puuri võrekatus ja diivani ehitusest üle jäänud puitplaat. 2 h ja loomal oli uus kindel kuiv maapind olemas. Aru ma ei saa, kui saamatud inimesed maailmas elavad, kes mitte millegagi hakkama ei saa. Ise jäin tulemusega muidugi ülimalt rahule :D Paraku sai see küll ajutise ehitisena seniks, kuni leiab midagi silmale ilusamat. Samuti sai laualambist pisike soojaandja. Filter, mis kaasa tuli oli ligadi-logadi ja teenib praegu viimaseid päevi kilpsu akvas - seejärel läheb ta enda elupäevi veetma mu järgmisesse projekti.
Kilpsul peaks asja ära ajama lähipäevil saabuv Eheimi välisfilter ja abiks veits ka soenduspulk. Seda ei pidavat nad küll tegelikult vajama aga las tühi olla.
Kilps nimega Mull oli ca 5 aastat elanud nii, et keegi (ei esimene, ega ka viimane omanik) ei osanud looma sugu määrata. Aega kulus selleks ei rohkem ega vähem, kui minut, et saada aru, et Mull on plika, mis plika :)
Thursday, June 2, 2011
Violaceuse-beebi kestumine 01.06.2011
Igaks juhuks ka siia endale kirja, millal sündmus aset leidis.
Pisikesed on praegu elutsemas topsikutes ja eile paistis võrgust pikk-pikk karvane lilla jalg - vio-titt oli vana kesta maha visanud ja sellest juba silmnähtavalt kahekordseks kasvanud. Mingi hetk püüan ka pildile aga loom nii väle, et ei tea kuidas õnnestub..
Silmamõõdu järgi oli kest ca 1cm läbimõõduga - vast-kestunud loom ise nüüd ca poole suurem:)
Need pidavatki kiire kasvuga olema ja imestada pole midagi - isu on neil tüüpidel METSIK!
Vio kest lendas Smithi omaga koos karpi - punapõlve kõrval oli vio oma küll lausa mikroskoopiline :D
Pisikesed on praegu elutsemas topsikutes ja eile paistis võrgust pikk-pikk karvane lilla jalg - vio-titt oli vana kesta maha visanud ja sellest juba silmnähtavalt kahekordseks kasvanud. Mingi hetk püüan ka pildile aga loom nii väle, et ei tea kuidas õnnestub..
Silmamõõdu järgi oli kest ca 1cm läbimõõduga - vast-kestunud loom ise nüüd ca poole suurem:)
Need pidavatki kiire kasvuga olema ja imestada pole midagi - isu on neil tüüpidel METSIK!
Vio kest lendas Smithi omaga koos karpi - punapõlve kõrval oli vio oma küll lausa mikroskoopiline :D
Wednesday, June 1, 2011
ABC
Terraarium! -
Tarantli pidamiseks sobib väike terraarium mõõtudega 30cm*30cm*30cm. Suurematele liikidele ikka suurem elupaik. Sobib ka samamõõduline pet box. Kõik spetsiaalsed ja alternatiivsed majutuskohad peavad pealt kinni olema ja uksed samuti korralikult sulgetavad. Ka maapinnal elavad liigid võivad mööda klaasseina üles ronida. Ventilatsiooniavad peavad olema piisavad, et hallituse teket vältida ja hapniku juurdevool tagada. Plastkarbid, mida pudipadipodides müüakse, on sobilikud juhul, kui ventilatsiooniavad on piisavad. Liialt suur terraarium võib toitmisel natuke tülikaks kujuneda. Tarantel ei pruugi oma saaki üles leida. Asja ajab ära tiheda metallvõrguga kaetud madal akvaarium. Terraarium ei tohiks väga kõrge olla kuna tarantel saab kukkudes väga kergesti viga. Ronib kõrgemale kohale ja kukub alla, saad surnud eluka. Muidugi puudel elutsevatele liikidele on vaja kõrgemaid terraariume.
Aluspanu! -
Vermikuliiti saab suurematest aianduspoodidest. Hoiab hästi niiskust ja laseb aeglaselt veel õhku auruda. Nii hoiad niiskustaseme kontrolli all. Kui teil on palju niiskust vajav liik, siis on hallituse tekkimise vältimiseks vermikuliit hea material. Hallituse eosed võivad kopsus arenema hakata. Vermikuliit ei ole eriti looduslähedase välimusega. Samuti on vermikuliit pudeneva koostisega ja tarantlid, kes sügavaid urge kaevavad on selle materialiga natuke hädas. Sobib väga hästi kookosmuld, mida müüakse brikettidena aianduspoodides. Paned vette likku ja saad mulla. Kasutatakse ka turvast, turba ja vermikuliidi segu jne. Nii vermikuliit kui ka turvas on natuke aluselised materialid ning see aitab hallituse teket ära hoida. Iseenest mõistetavalt on terraariumil piisavalt suured ventilatsiooniavad(võrguga avad). Aluspanuks sobib ka lillemuld, millele ei ole väetist lisatud. Seedrikoort aluspanuks ei kasuta, sest ei tohi. Kui õuest midagi terrariumisse paned, siis keeda läbi. Potis pliidil või tee märjaks ja mikrolaineahju(kuivalt keerad mikrolaineahju tuksi). Igasuguseid mullas elutsevaid lisakoduloomi pole vaja. Ehk kasvavad koletisteks ja söövad tarantli ära? Loodusest ja koduaiast midagi võttes proovi võtta võimalikult kemikaalivabu(lilleväetised, kahjurimürgid) asju. Teravaid objekte terraariumisse ilmselgetel põhjustel ei panda. Kaktuseid ka ei panda.
Soojus! -
Paljudele liikidele sobib toasoojus ja eraldi elektrilisi seadmeid ei ole vaja. Kui Sinu toatemperatuur langeb palju alla sinu liigile soovitatud temperatuuri, siis peaks terraariumi eraldi soojendama. Erinevad küttekaablid, soojamatid sobivad. Ennast maasse kaevavad liigid küpsetavad ennast ära, kui küttekeha on paigaldatud terraariumi alla. Kaevuvad tarantlid kaevuvad varju otsides või liigse kuumuse eest põgenedes. Tarantel otsib instiktiivselt jahedust maa alt, sina aga oled paigaldanud küttekeha just sinna. Ära nii tee! Soojamatt kleebitakse terraariumi tagaseinale(loomulikult väljapoole). Temperatuuri jälgid termomeetriga. Termostaat reguleerib soojust ise(kontrollid termomeetrit jälgides. See lisavidin on kallis ja kergemini peetavatele liikidele ei ole termostaati vaja. Kui te avastate, et on olemas ka vahetuvad aastaajad, ehk siis on teil ka seda vidinat tarvis. Veinikülmkappi jne. Jätkem erividinad neile, kes tarantleid paljundavad. Kuniks teil seda teksti vaja läheb, elab teie lemmik rõõmsalt lihtsa küttekeha või ilma küttekehata.
Söök! -
Tarantlid on üldiselt elustoidu sööjad. Kui te saate midagi külmikust talle sisse söödetud, siis olete väga hea tarantlitoitja. Kilgid, prussakad, rohutirtsud ja muud putukad lähevad roaks. Kuna ka saagil on lõuad, siis peaks vaatama ka saagi suurust. Saak ei tohiks olla suurem kui tarantli tagakeha. Söök oskab ka hammustada. Tarantel saab jagu endast suuremast saagist. Otsusta ise, kas saaksitikas on sinu lemmikule ohtlik või mitte. Aeg-ajalt võib hiirepinkit pakkuda. Toidujäänused peab järgmine päev ära koristama. Toitmistihedus on liigiti erinev. Täiskasvanul korra nädalas kõht täis sööta on ok.
Valgustus! -
Eraldi valgustust ei ole vaja. Liigne valgus häirib tarantlit ja võib stressi põhjustada. Terraariumi otse akna alla paigutades tõuseb päikesevalguse käes temperatuur terraariumis liialt kõrgele ja õhkki läheb kiiresti liiga kuivaks. Samas peaks tarantel tajuma ööpäeva vahetumist. Paigutad terraariumi aknast kaugele, kuid nii, et mingi päevavalgus terraariumini ikkagi jõuaks. Bioloogiline kell peaks siiski toimida saama.
Mürk! -
Tarantlid on kõik mingil määral mürgised. Teadaolevalt ei ole keegi tarantlihammustusest elu ega jäset kaotanud. Kui teil on mesilase mürgi suhtes allergia, siis peaks eriti ettevaatlik olema. Tarantleid võetakse mõnikord kätte. Tavaliselt nõrgema mürgiga liike.
Tarantel ja teised koduloomad! -
Tarantlid elavad enda elukohas ja teised koduloomad on seal, kus on nende koht. Peale selle, et tarantlihammustus võib teie soojaverelisele sõbrakesele ohtlik olla, on ohuks ka karvakesed, mida tarantel ohtu aimates oma tagakehalt tagajalgadega maha hõõrub. Kõikidel tarantlitel ei ole sellist kaitsemeetodit. Need liigid, kes karvu ei hõõru on tavaliselt jällegi agressiivsemad ja tugevama mürgiga. Samuti on tarantel väga haavatav. Ka väikseima vigastuse korral jookseb tarantel verest tühjaks. Tarantli veri ei hüübi. Välisskelett on küll tugev, siiski teatud piirides. Tarantli tagakeha on väga õrn.
*Allikas: http://www.myspace.com/koduloom
Tarantli pidamiseks sobib väike terraarium mõõtudega 30cm*30cm*30cm. Suurematele liikidele ikka suurem elupaik. Sobib ka samamõõduline pet box. Kõik spetsiaalsed ja alternatiivsed majutuskohad peavad pealt kinni olema ja uksed samuti korralikult sulgetavad. Ka maapinnal elavad liigid võivad mööda klaasseina üles ronida. Ventilatsiooniavad peavad olema piisavad, et hallituse teket vältida ja hapniku juurdevool tagada. Plastkarbid, mida pudipadipodides müüakse, on sobilikud juhul, kui ventilatsiooniavad on piisavad. Liialt suur terraarium võib toitmisel natuke tülikaks kujuneda. Tarantel ei pruugi oma saaki üles leida. Asja ajab ära tiheda metallvõrguga kaetud madal akvaarium. Terraarium ei tohiks väga kõrge olla kuna tarantel saab kukkudes väga kergesti viga. Ronib kõrgemale kohale ja kukub alla, saad surnud eluka. Muidugi puudel elutsevatele liikidele on vaja kõrgemaid terraariume.
Aluspanu! -
Vermikuliiti saab suurematest aianduspoodidest. Hoiab hästi niiskust ja laseb aeglaselt veel õhku auruda. Nii hoiad niiskustaseme kontrolli all. Kui teil on palju niiskust vajav liik, siis on hallituse tekkimise vältimiseks vermikuliit hea material. Hallituse eosed võivad kopsus arenema hakata. Vermikuliit ei ole eriti looduslähedase välimusega. Samuti on vermikuliit pudeneva koostisega ja tarantlid, kes sügavaid urge kaevavad on selle materialiga natuke hädas. Sobib väga hästi kookosmuld, mida müüakse brikettidena aianduspoodides. Paned vette likku ja saad mulla. Kasutatakse ka turvast, turba ja vermikuliidi segu jne. Nii vermikuliit kui ka turvas on natuke aluselised materialid ning see aitab hallituse teket ära hoida. Iseenest mõistetavalt on terraariumil piisavalt suured ventilatsiooniavad(võrguga avad). Aluspanuks sobib ka lillemuld, millele ei ole väetist lisatud. Seedrikoort aluspanuks ei kasuta, sest ei tohi. Kui õuest midagi terrariumisse paned, siis keeda läbi. Potis pliidil või tee märjaks ja mikrolaineahju(kuivalt keerad mikrolaineahju tuksi). Igasuguseid mullas elutsevaid lisakoduloomi pole vaja. Ehk kasvavad koletisteks ja söövad tarantli ära? Loodusest ja koduaiast midagi võttes proovi võtta võimalikult kemikaalivabu(lilleväetised, kahjurimürgid) asju. Teravaid objekte terraariumisse ilmselgetel põhjustel ei panda. Kaktuseid ka ei panda.
Soojus! -
Paljudele liikidele sobib toasoojus ja eraldi elektrilisi seadmeid ei ole vaja. Kui Sinu toatemperatuur langeb palju alla sinu liigile soovitatud temperatuuri, siis peaks terraariumi eraldi soojendama. Erinevad küttekaablid, soojamatid sobivad. Ennast maasse kaevavad liigid küpsetavad ennast ära, kui küttekeha on paigaldatud terraariumi alla. Kaevuvad tarantlid kaevuvad varju otsides või liigse kuumuse eest põgenedes. Tarantel otsib instiktiivselt jahedust maa alt, sina aga oled paigaldanud küttekeha just sinna. Ära nii tee! Soojamatt kleebitakse terraariumi tagaseinale(loomulikult väljapoole). Temperatuuri jälgid termomeetriga. Termostaat reguleerib soojust ise(kontrollid termomeetrit jälgides. See lisavidin on kallis ja kergemini peetavatele liikidele ei ole termostaati vaja. Kui te avastate, et on olemas ka vahetuvad aastaajad, ehk siis on teil ka seda vidinat tarvis. Veinikülmkappi jne. Jätkem erividinad neile, kes tarantleid paljundavad. Kuniks teil seda teksti vaja läheb, elab teie lemmik rõõmsalt lihtsa küttekeha või ilma küttekehata.
Söök! -
Tarantlid on üldiselt elustoidu sööjad. Kui te saate midagi külmikust talle sisse söödetud, siis olete väga hea tarantlitoitja. Kilgid, prussakad, rohutirtsud ja muud putukad lähevad roaks. Kuna ka saagil on lõuad, siis peaks vaatama ka saagi suurust. Saak ei tohiks olla suurem kui tarantli tagakeha. Söök oskab ka hammustada. Tarantel saab jagu endast suuremast saagist. Otsusta ise, kas saaksitikas on sinu lemmikule ohtlik või mitte. Aeg-ajalt võib hiirepinkit pakkuda. Toidujäänused peab järgmine päev ära koristama. Toitmistihedus on liigiti erinev. Täiskasvanul korra nädalas kõht täis sööta on ok.
Valgustus! -
Eraldi valgustust ei ole vaja. Liigne valgus häirib tarantlit ja võib stressi põhjustada. Terraariumi otse akna alla paigutades tõuseb päikesevalguse käes temperatuur terraariumis liialt kõrgele ja õhkki läheb kiiresti liiga kuivaks. Samas peaks tarantel tajuma ööpäeva vahetumist. Paigutad terraariumi aknast kaugele, kuid nii, et mingi päevavalgus terraariumini ikkagi jõuaks. Bioloogiline kell peaks siiski toimida saama.
Mürk! -
Tarantlid on kõik mingil määral mürgised. Teadaolevalt ei ole keegi tarantlihammustusest elu ega jäset kaotanud. Kui teil on mesilase mürgi suhtes allergia, siis peaks eriti ettevaatlik olema. Tarantleid võetakse mõnikord kätte. Tavaliselt nõrgema mürgiga liike.
Tarantel ja teised koduloomad! -
Tarantlid elavad enda elukohas ja teised koduloomad on seal, kus on nende koht. Peale selle, et tarantlihammustus võib teie soojaverelisele sõbrakesele ohtlik olla, on ohuks ka karvakesed, mida tarantel ohtu aimates oma tagakehalt tagajalgadega maha hõõrub. Kõikidel tarantlitel ei ole sellist kaitsemeetodit. Need liigid, kes karvu ei hõõru on tavaliselt jällegi agressiivsemad ja tugevama mürgiga. Samuti on tarantel väga haavatav. Ka väikseima vigastuse korral jookseb tarantel verest tühjaks. Tarantli veri ei hüübi. Välisskelett on küll tugev, siiski teatud piirides. Tarantli tagakeha on väga õrn.
*Allikas: http://www.myspace.com/koduloom
Subscribe to:
Posts (Atom)